Sisseelamise juhendi lugemisel tekkinud mõtted.
Tutvusin õpijuhise, kursuseprogrammi ja ka Vikiülikooli vastava lehega. Kursus on minu jaoks oluline. Selle läbimine aitab täpsemalt aru saada, mis on sisupakettide standardid, samuti õpiobjektide ja sisupakete [NB! Eesti keeles on sõna pakett mõnevõrra teise tähendusega, kui ingl k package] omadused. Muidugi ka õppematerjalide veebipõhiste koostamisvahendite olemus. Viimastest olen veidi prooviks kasutanud myUdutut.
Kursuse sisu tundub olevat piisavalt tuumakas, oskan huvipakkuva teemana lisada vaid uue, ahjusooja õpihaldussüsteemi Dippleriga tutvumise ja kasutama õppimise.
Rühmaõe Triinu välja pakutust huvitab ka õppematerjalide kvaliteedi hindamine. Samuti, et mõnd asja (nt standardeid) rohkem puust ja punaseks ette tehtaks.
Mina ja minu eesmärk (õpileping).
Minu enesetutvustus asub siin samas blogis.
Õppida soovin — digiõppematerjalide ise loomist, nende ühilduvust erinevates keskkondades ja võimalusi/väärtust õppijale. Mis nendest millises olukorras ja millises mahus on sobiv.
Eesmärk — kasutada digiõppematerjale õpetamise töös ja olla kursis e-õppe arenguga.
Strateegia — eelkõige teha ajakavas kaasa kõik juhendaja antavad ülesanded ja tutvuda materjalidega. Samal ajal mõelda ja proovida teha esimesed õppematerjalid ka oma “päris” tegevuseks. Kasutada ära kaasõppijate kogemus, näited ja soovitused.
Vahendid/ressursid — saan kasutada kodus, ülikoolis ja töökohas olevaid IKT vahendeid. Need peaks katma kõik vajadused.
Hindamine — oma eesmärgi olen saavutanud, kui suudan ühes oma kevadsemestril õpetatavas kursuses pool katta digiõppematerjalidega. Seda saab tõendada nende esitamisega.
Haridustehno õpe '11-'13 
Pingback: Refleksioon digiõppematerjalide kursusele | Haridustehno õpe '11-'13
Teretulemast kursusele :)
See sisupake vs sisupakett on hea tähelepanek. Meil aegajalt käivad töökaaslastega arutelud eestikeelse terminoloogia üle, tõstan selle teema üles. Ma kardan, et isegi kui sisupake on keeleliselt korrektsem, on sisupakett muutmiseks juba liiga juurdunud mõiste. Haridustehnoloogid on seda aastaid kasutanud ning Google annab selle kohta 15900 tulemust.
Jah, olen ka ise sellega arvestanud, et juba laialt kasutatava sõna tarvitamist muuta on raske.
Kuigi, isegi kui 50 000 inimest ütleb vale kohta, et see on tõde, ei muutu vale tõeks. Siiski — lmselt võib oodata tulevikus muudatust pigem kirjakeele normides. :-)