Refleksioon digiõppematerjalide kursusele

Kogemus, ühisõppimine ja selle kursuse tööde lõimimisvõimalus teiste kursuste omaga oli arendav.

Formaalsem tulemus ehk õpilepingu täitmine.
Minu soovitud sisuline eemärk täitus — õppisin tundma digiõppematerjalide loomise erinevaid vahendeid ja nende ühildumist keskkondades ning väljundit/väärtust õppijale.
Sain ka ise teha ühe täiesti uue materjali ja õppijate peal päris õppimiseks katsetada.
Püsisin ajagraafikus, lugesin vajalikke materjale ning vahetasin infot ja teadmist kursusekaaslastega. Hansu poolt kokku pandud materjalid olid minu jaoks väga head, piisavas mahus ja sisukad.
Endale panen tulemusena kirja, et eesmärk on plaanipäraselt saavutatud, küll pisut väiksemas mahus, aga põhimõtteliselt nii nagu kavandasin. Maht oli esmalt seatud pisut liiga suur, kogemus näitas, et materjalide koostamine erinevate vahenditega on märksa ajamahukam kui arvatud. Tulemust olen esitlenud, kasutasin vahendina myUdutu‘t.

Väärtuslik lisatulemus.
Erinevate vahendite katsetamisel pidasin täiendavalt silmas kaht asja:
– et kasutatavad vahendid oleks eelkõige veebipõhised (ja tasuta); üksikud olid ka arvutisse installimise nõudega
– et tarkvara oleks kasutatav ka Linuxis (ise kasutan Ubuntut).
Kuna Windows’i ja Mac O SX on rohkem levinud, siis nendest oli igal pool rohkem juttu, kuid enda jaoks otsisin välja ka platvormiülesed/alternatiivsed Linuxil töötavad vahendid. See õnnestus täielikult.

Muude teemade hulgas olid minu jaoks eriti kasulikud autoriõiguse teema ja kasutatud allikate viitamise teema. Viimase puhul tutvusin ka ühe väga kasuliku programmiga Mendeley, mis võimaldab viitamist ülihästi hallata ja on sisuliselt möödapääsmatu abivahend suuremahuliste uurimistööde puhul.

Kokkuvõtteks saan öelda, et kursus oli sobiva vormi, ülesehituse, sisu ja ajakavaga, soovitan kõigile huvilistele.
Väga oluline külg oli õppimine teistelt kursusekaaslastelt, kes oskasid tutvustada paljusid kasulikke digiõppematerjalide koostamiseks kasutatavaid vahendeid.

Minu 10 käsku heakvaliteetse digiõppematerjali loomisel

See sissekanne on vastuseks seitsmendale koduülesandele.

Käsud, nagu teada, peavad algama käskiva sõnaga.

1. Toeta õppematerjali tarkvaraplatvormi üleselt ja lõppkasutajale tasuta tarkvaraga.
   Töötab sujuvalt kolmes levinumas:
   • arvuti operatsioonisüsteemis
   • kontoritarkvara pakkes
   • võrgusirvikus.

   Testi!

2. Eelista lõppkasutaja keele toega lõppkasutaja tarkvara.
3. Liigenda õppematerjal sobiva suurusega osadeks. Nii materjal tervikuna kui ka ühel ekraanikuval. Vajadusel kujunda see printimissõbralikult.
4. Taga õppesisu usaldusväärus ja ajakohasus.
5. Lisa materjali looja nimi (ja andmed, ka autoriõiguse kohta), vajadusel ka organisatsiooni omad; kuupäevad, kasutatud materjalide autoriõiguse info, töötavad veebiviidad, piisava täpsusega allikad.
6. Kasuta head ja veavaba keelt.
7. Lõimi piisaval hulgal erinevat ja metoodiliselt sobivat meediat.
8. Järgi vajadusel õpiobjekti nõudeid.
   Kirjelda, kellele see on mõeldud, millises mahus, kuidas kasutada, millal aegub, milline on ülesehitus. Kohandatav, korduvkasutatav, õpikeskkondades ristkasutatav (standardipõhine), tehnoloogia muutusele vastupidav.
9. Loo huvitav õppematerjal.
   Vastastikmõjuline (e interaktiivne), piisavalt rõõmus (õhinat tekitav) ja piisavalt originaalne. Koosta stsenaarium ja oletatava kasutaja profiil.
   Sellest peab ühiskonnale ka kasu olema.
10. Sina pead olema arenemisvõimeline ja tehtud viga mitte kordama.
    Ära leiuta jalgratast, kui midagi head on mujal juba tehtud, kasuta seda ning õpi teistelt. Oma innovatsiooni jaga (mõnikord tasu eest) ka teistega.

Allikmaterjalide viitamine ja Mendeley

Seekordses postituses käsitlen allikale viitamise teemat, mis oli meie kuuendaks iseseisvaks tööks.

Tutvumine teadustöö/õppetöö allikmaterjali haldamise vahendiga Mendeley oli huvitav ja muljetavaldav. Allikate ja materjalide lisamine ja haldamine on selles programmis tehtud väga lihtsaks. Piisab vaid dokumendi lohistamisest või veebis vastaval tööriistal klõpsamisest, kui materjal või viide sellele ilmub programmi raamatukokku. Kui allikas on varustatud metaandmetega, tulevad needki kohe kaasa.Vajadusel saab neid veel täpsustada ja lisada. Mina lisasin nõutud neli allikat, raamatu Amazon’ist, teadusartikli, konverentsimaterjali ning veebilehe.
Viiteid saab Mendeleyst mugavalt eksportida otse MS Word’i ja OpenOffice.org Writer’isse. Alguses tekkis küll lisavidina puudumisel tõrge, kuid hiljem, pärast vidina laadimist, õnnestus suurepäraselt.

Minu viited on järgmised. Nii, nagu Mendeley automaatselt vormistas, kohendasin eelnevalt üksnes raamatu metaandmeid.
Sain teada ka ,et nt lühend DOI (nt minu leitud konverentsiartikli juures) tähendab Digital Object Identifier.

Võtsin aluseks soovitatud Curtin’i Ülikoolis kasutatava Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (ingl k akronüüm APA) lihtsustatud-lühendatud juhise.

Veebileht
Fututuba. (n.d.). Retrieved from http://www.fututuba.ee/

Konverentsi materjal
Latha, K., Maadhuri, M., Maheswari, B. U., Rajalakshmi, N., & Dhathathreyan, K. S. (2011). Current Mode Control of Fuel Cell Fed Interleaved Boost Converter for Ripple Current Minimization. ASME 2011 9th International Conference on Fuel Cell Science, Engineering and Technology (Vol. 2011, pp. 41-46). ASME. doi:10.1115/FuelCell2011-54184

Raamat
Senker, C. (2012). Privacy and Surveillance (Ethical Debates) (1st ed., p. 48). New York: The Rosen Publishing Group Inc. Retrieved from http://www.amazon.com/Privacy-Surveillance-Ethical-Debates-Senker/dp/1448860229

Teadusartikkel
Spector, J. M. (2010, July 6). An Overview of Progress and Problems in Educational Technology. Digital Education Review. Retrieved from http://greav.ub.edu/Der/index.php/der/article/view/39

VIGADE PARANDUS
Silusin viidatud kohad Mendeley’s ja kopeerisin siia uuesti.
Veebilehe puhul panin nii veebilehe tervikuna kui ka ühe artikli. Ma küll ei tea, kas on kombeks viidata veebilehele tervikuna.
Konverentsiartikli kogumiku toimetajat oli raske leida, panin praegu institutsioonina ASME. Mendeley kipub ise panema seda “(Vol. 2011)”, kõrvaldasin käsitsi lõpptekstist. Jõudsin ASME konverentsi materjalide veebileheni  ja seal jäingi paraku toppama. ISBN’i number ka ei aidanud.
Teadusartikli puhul neil aastakäigu arvestust pole, on selle aasta 3. number.

Veebileht
Variant 1, kogu veebileht:
Fututuba. (2012). Retrieved from http://www.fututuba.ee/
Variant 2, blogisissekande tegija:
Kubbo, K. (2012). Vananemise neljamõõtmeline mõju. Retrieved from http://www.fututuba.ee/2012_02_01_archive.html

Konverentsi materjal
Latha, K., Maadhuri, M., Maheswari, B. U., Rajalakshmi, N., & Dhathathreyan, K. S. (n.d.). Current Mode Control of Fuel Cell Fed Interleaved Boost Converter for Ripple Current Minimization. In ASME (Ed.), ASME 2011 9th International Conference on Fuel Cell Science, Engineering and Technology . ASME. doi:10.1115/FuelCell2011-54184

Raamat
Senker, C. (2012). Privacy and Surveillance (Ethical Debates). New York: The Rosen Publishing Group Inc.

Teadusartikkel
Spector, J. M. (2001). An Overview of Progress and Problems in Educational Technology. Digital Education Review, (3), 27-37. Retrieved from http://greav.ub.edu/Der

Õppematerjalide autoriõigus — minu senine ja uus teadmine

Kursuse viiendal, autoriõiguste teemal mõtiskledes jõudsin tõdemuseni, et nt Creative Commons’i litsentside teema on mul enam-vähem selge. Olen seda kasutanud ka oma veebilehel. Kahju ja üllatav on, et Eesti õppematerjalide hoidlates (repositooriumides) on nii palju mitteühilduva litsentsiga materjale. Ilmselt karm ärimaailma surve, kus kõige eest tuleb maksta ja autoriõigusi kohati ületähtsustatakse, on jätnud jälje ka siia.
Muud autoriõiguse-alased teadmised on minu jaoks aga veel täiendamist vajavad ja saingi seda teha praegust kodutööd koostades.

Huvitav ja praktilist kasu andev on lugemismaterjalis viidatud info Wikimedia Commons’i ja Flickr’i kohta. Viimasest olen pilte kasutanud (just CC-BY litsentsiga), sellest sain teada digiõppematerjalide kursusel. Ise olen kasutanud ka veebi pildipanka sxc.hu, kus paremad pildid on küll mõningase tasu eest, aga palju pilte on ka tasuta vabaks, isegi äriliseks, kasutamiseks. Selliseid veebi pildipanku on muidugi veel.
Kasulik info on ka lugemismaterjalis viidatud http://www.autor.ee‘s ja USA õigusruumis kehtival Fair Use Guidelines for Educational Multimedia veebilehel.

Eesti Rahvusraamatukogust sain nt äsja teada, et olemas on selline teenus — EOD (eBooks on Demand) on teenus, mis võimaldab autoriõiguse alt vabadest raamatutest tellida e-raamatuid. Leht on ka eestikeelne.

Mõned igapäevased küsimused, mis minul autoriõigusega seoses  tekkisid:
– kui õppejõud/õpetaja töötab koolis töölepinguga, siis kas tema tehtud õppematerjali varalised õigused on kooli omad? S.t, neid õppematerjale võib kasutada kool (ehk mistahes teine õpetaja) ilma täiendavat luba küsimata. Seda küll juhul, et autori nimi on küljes ja teost ei muudeta. Autori isiklikud õigused ju säilivad
– kui õpetaja/õppejõud töötab käsundus- või töövõtulepingu alusel, kas siis, isegi kui tema õppematerjal on IVAs /Moodle’is vmt olemas, ei lähe varalised õigused koolile üle?
– kui töölepinguga töötav õppejõud/õpetaja tahab neid materjale mujal, väljaspool kooli, nt oma eraäris koolitusel kasutada, kas siis tuleb kooliga selleks kokkulepe sõlmida?
See on see teema, et eeldatakse, et õppematerjal on loodud tööandja ressursse kasutades ja varaline õigus kuulub tööandjale. Isegi, kui materjal on tehtud kodus, oma vabal ajal, oma arvutiga (kuigi õpetajal on ka koolis vahendid olemas), sest on tehtud kooli nö tellimusel ja tööandja ülesandel töölepingus määratud tegevuseks ja selle eest on maksnud kool.

Kodutöö teine pool — leida veebist õppematerjal, kus on tegemist (oletatava) autoriõiguse rikkumisega ning leida sinna asemele vaba kasutusega materjali, on järgmine.
Valisin juhuslikult ühe õppematerjali SlideShare’i keskkonnas, asukohaga http://www.slideshare.net/eliluise/european-union-1896077 (07.04.12), milles on kasutatud palju fotosid.
Tavaliselt peaks foto allikas/autor olema viidatud kujutisega samal lehel. Vähemalt võiks autorite/allikate nimekiri olla slaidiseeria lõpus, samas failis.
Vaadeldud õppematerjalis seda polnud. Tõsi, slaididel, kus räägiti ühest kindlast riigist, oli veebiviit küll selle riigi riigikantselei, turismiinfo vm lehele, aga iga pildi allikat polnud. Nt slaidil nr 5 (Austria) keskmisel fotol — Hofburgi loss — on vesimärgina peal ka autori nimi, mis minu teada tavaliselt viitab, et teos on kaitstud. Slaidil on ka üldinfo (turismiinfo) veebilehe viit. Sinna suundudes leiab küll iga pildi alt autori/allika ja eeldatavalt on riiklik institutsioon kasutanud fotosid õiguspäraselt, kuid õppematerjali autor pildiallkirju täpsustanud pole. Sellisel juhul jääb kahtlus, kas need pildid on vabalt kasutatavad või mitte, isegi kui nad on riikliku institutsiooni avalikul veebilehel. Otsisin pildile nimeliselt vastet Google’i pildiotsingus, kus see foto ka lehel nr 5 välja tuli.  Pildil klõpsates ilmub lisainfo (fotoaparaat, tegemise kp, autori nimi jpm, aga õiguste kohta on vaid öeldud, et võib olla kaitstud pilt).
Kindlasti saab aga valida, selle objekti kohta on need täiesti olemas, autoriõiguste poolest sobiva foto Wikimedia Commons’ist, kus see on Creative Commons’i litsentsiga CC-BY-SA.

Lõpetuseks veel üks huvitav, pisut küll teisel teemal, info, neile, kes veel ei tea. Nimelt tuleb, kui te trükite mingit brošüüri vm üle 50 eksemplari, teha omal kulul ka sundeksemplarid Eesti suuremate raamatukogude jaoks.
Selle sätestab Sundeksemplari seadus.

Uued tehnoloogiad — e-raamat jt

Kursuse neljanda teema jaoks tegin prooviks ühe e-raamatu.
Raamatu tegemiseks  kasutasin üht lihtsamat autorvahendit (e õpitarkvara) Connexions. Sellesse veebipõhisesse keskkonda saab üles laadida nt lihtsalt vajaliku sisuga MS Wordi faili ja programm sätib ise pealkirjad, tabelid jm üldiselt paika. Üleslaadimise hõlbustamiseks saab eelnevalt alla laadida ka faili malli ning hiljem saab vajadusel (ja vajadus tegelikult ka on) materjali siluda ja keskkonna lisavõimalusi kasutades täiendada, seda ka XML keeles. Mitte alati sobivaks jooneks Connexionsi puhul on see, et keskkond on tasuta kasutamiseks ja kõik tööd avaldatakse Creative Commons litsentsiga attribution (CC-BY 3.0) ehk endale privaatsemaks ja kaitstud kommertskasutuseks see ei sobi.
Tarkvaralistel põhjustel ei õnnestunud seekord veel katsetada Sigil tarkvara.

Töö tulemusega jäin enam-vähem rahule. Avaldatud materjali saab alla laadida PDF- ja EPUB-vormis, ka XML jm vormis. EPUB-i lugemiseks lauaarvutis kasutasin programmi Calibre, tahvelarvutis pole proovinud.
Mõningane kujunduse nihkumine allalaaditud failis, võrreldes veebiversiooniga, küll tekkis, aga ilmselt saab materjali selle vältimiseks Connexionsis eelnevalt veel sobivamaks toimetada.

Uute tehnoloogiate teemal laiemalt mõtiskledes arvan, et üks võimalus nooremate (alla 50? :-) ) õppijate jaoks oleks veebimaterjalide mugav kättesaadavus — enam mitte üksnes laua-/sülearvutis vaid ka tahvelarvutis ja nutitelefonis. Oma õpilaste peal kogesin, et loengumaterjalile lisaks antud lühemad veebiartiklid ja  30-50 minutilised (1,5 tundi oli juba pikavõitu) videod pakkusid huvi küll. Interaktiivsed materjalid tahvelarvutis ja nutitelefonis võiks neile (ei tea küll, kui suurele osale) ka meeltmööda olla, ütleb minu sisetunne.

Interaktiivsete tahvlite kasutamise kogemus ja õppijate reaktsioon on mul veel kogemata, selle kohta täpsemat arvamust avaldada ei oska. Õppija huvi äratab ja teda kaasab ikkagi see, kui ta saab ise midagi teha. Kui klassis on nt vaid üks vastastikmõjuline tahvel, mida kasutab õpetaja või 1-2 õpilast, siis ülejäänutel on küll huvitavam vaadata, aga kas see õppeprotsessi õppija jaoks sisuliselt palju muudab?
Loodetavasti muutuvad tahvelarvutid hinnalt taskukohaseks, nii et õppija suudab selle ise osta, koolide investeerimis(võimalus)t sellesse ma väga ei usu. Siis, sellisel moel,  võib ka õpetaja kasutatav interaktiivne tahvel parema kandepinna leida — õpilased saavad kõik samaaegselt kaasa teha.

Olles vaadanud digiraamatute, eriti õpikute, rakendamise võimaluste tutvustusi Hansu viidatud materjalis, siis tundub küll, et lähema 10 aasta jooksul hõlmavad need mingi osa õppematerjalidest, olles uus tase e-õpiobjektide vallas.

Arvutipõhised testid

“Kaua tehtud — kaunikene,” ütleb Eesti vanasõna. Kogemata ununenud kolmas kodutöö ja refleksioon on nüüd olemas.

Katsetamiseks valisin veebipõhised tööriistad — kaksikud PETS ja TATS (soovituse järgi) ning Zoho Challenge’i (juhuslik valik). Teiste töid, tagasisidet ning Hansu tehtud kodutööde kokkuvõtet piiludes sain pisut aimu, mis mind ees ootab.

Kogemus oli tore, olen varem katsetanud testide tegemist IVAs (suletud õpihaldussüsteem), myUdutu sees ühe väikese osana.
Minu jaoks on oluline, et testi saaks ametliku/kokkuvõtva (formative) hindamise jaoks teha avatuks mingiks kindlaks ajavahemikuks (päev, nädal, aasta) ning määrata testi avamisel ka vastamisaeg (kas 5 min, 2 tundi vm). IVAs ja Zoho Challenge’is on see olemas. Kahjuks pole aga sageli programmis ajavõtu näitu, et kui palju on täitmiseks aega järele jäänud. See teeb asja veidi ebamugavaks. Ilmselt on see võimalus olemas tasulistel/kallimatel/keerukamatel programmidel. Zoho Challenge’i puhul avastasin selle võimaluse alles siis, kui kasutasin vistutamise koodi, siis saab soovi korral lisada ka järelejäänud aja näidu.

PETSi ja TATSi puhul on väga hea see, et need on veebipõhised, tasuta ja samas saab valida paljude erinevate küsimuse tüüpide vahel. Zoho Challenge’i tasuta versioon oli minu jaoks veidi liiga vähe võimalusi pakkuv.

Proovitestide asukoht veebis on järgnev.
1. Zoho Challenge’i test (püsiviide, ilma ajavõtuta). Vt parem järgmist.

1.1 Zoho Challenge’i test — vistutamise kood, koos ajavõtuga. Kleepimisel muutus HTML kood küll millegi pärast tavaliseks veebiviidaks. Selle kohta paluks asjatundjate abi.
https://challenge.zoho.com/welcomeToTest.do?aId=46117000000002083&subDomain=urmaso&isIframe=true&advNav=true&timer=true

2. PETS-i test.
http://ait.opetaja.ee/pets/selftest.faces?id=399

Digiõppematerjali koostamise vahendid

Kursuse teise teema läbitöötamise tulemus.

Koostasin veebipõhise õppematerjali, kasutades õpitarkvara myUdutu.com. See tarkvara võimaldab kasutada sisupakke loomisel SCORM (lahtikirjutus ka siin) standardit. MyUdutu’t olen varem põgusalt tundma õppinud, nüüd kasutasin seda põhjalikumalt. Siiski on veel vaja õppida, et kõiki võimalusi kiirelt ja ostarbekohaselt kasutada osata. Kuna teisi taolisi tarkvarasid pole veel kasutanud, siis võrrelda on raske.

Lisaks proovisin ka Connexionsit, aga see oli praegu minu jaoks liiga “tekstipõhine”. Samuti võtab esimese materjali avaldamine seal kauem aega (=selle keskkonna poliitika), mistõttu proovin seda edaspidi uuesti vaadata.

Minu töö/katsetus on praegu mustand, nö kokku traageldatud mõtted. Tegelen sellega edasi, kuna tahan lihvitult valmis saada märtsi lõpuks/aprilliks.
Minu töö asub siin Palgastatistika lugemise oskus.
Üldiselt tundus see tarkvara lihtne ja arusaadav. Häirivaks teguriks on veebis avaldamisel (tasuta kasutajana) lehtedel ilmuv vesimärk. Kokkupakitud failina serverisse/personaalarvutisse laadimine ning seal töötavana avamine (siis vesimärki poleks) mul ei õnnestunud! Siin vajan kogenud inimese abi, tahan sellest ikkagi aru saada.

Kokkuvõttes on kogemus meeldiv. Peab küll arvestama, et sellise materjali koostamine võtab päris palju aega. Head originaalmaterjali ise tehes lisandub ka veel see aeg, mistõttu tuleb hoolega kaaluda, mille jaoks ja kuidas selliseid e-õpiobjekte teha. Kasutaja jaoks võib tegija 10tunnine töö olla vaid 15-30 min õppimist.

Täiendatud 03.03.12.
Aitäh Hansule, kes selgitas, kuidas faile serverisse töökõlbulikuks teha. Nimelt tuleb lahtipakitud failide kaustas alamkaustas course…[number] olev fail Launch.html ümber nimetada index.html, viimast tunneb arvuti paremini ja avab kaustale klõpsates kohe e-õppeobjekti. Lisaks tuleb üleslaetud failile/kaustale anda õigused (paremklahviga Properties):
omanik — loe, kirjuta, käivita
grupp — loe, käivita
avalik — loe, käivita.
Tulemuseks on väärtus 755 (võib ka nt 775, aga mida vähem õigusi teistele anda, seda parem).
Katsetasin, nüüd töötab ka aadressil http://www.tlu.ee/~urmaso/myUdutu/

Sissejuhatus digiõppematerjalidesse

Vastus kodutööle õpiobjektid, repositooriumid ja metaandmed.

Sain kodutööks antud materjalide lugemisest teada palju uut. Senisele teadmisele/kogemusele olulist täiendust ja terviklikuma pildi.
Väga hea ja sisukas ning hästi selgitavate videonäidetega oli Hansu koostatud materjal, seda oli väga huvitav ja arendav lugeda, sissejuhatuseks mulle igati sobiv.

Minu senine teadlik kokkupuude e-õpiobjektidega on ühe semestri pikkune. Olen oma õpilastele EHTEs andnud tutvumiseks teiste loodud õpiobjekte (asuvad ka e-Õppe repositooriumis) ja nt veebist Personalijuhtimise teemal, sest need täiendavad loengus räägitavat/arutatavat ning aitavad vaadata aine teemale ka teise nurga alt, laiemalt. Põhjusi õpiobjektide kasutamiseks on mul olnud siiani kaks:
– ise ei jõua ja pole mõtet kõike, ja juba valmis tehtut, teha, tasub ära kasutada vabalt levitatavaid materjale;
– e-kanalites videote/kombineeritud teksti-testidega jm kujul olevad objekti on noortele õppijatele väga hästi kättesaadavad ja ligitõmbavamad kui lihtsalt konspekt/raamat/loenguslaidid.
Kasutanud olen nii “päris” õpiobjekte kui ka lihtsalt videosid ja eluliste näidetega lühiartikleid veebilehtedelt. Repositooriumidest pärit objekte pole veel kasutanud, kavas on küll kvaliteedijuhtimise aines seda nüüd kevadel teha. Leidsin selleks e-Õppe arenduskeskuse hoidlas ka sobivana tunduvaid materjale, s.h videoloenguid.

Lugemiseks pakutud artiklite hulgast valisin õppematerjalide koostamise vahendite teemal ülevaateartikli [1] õpitarkvara (ingl k authoring tool) üldliigitusest ja omadustest. Sain üllatusega teada, et lihtsamate/üldisemate hulka kuulub ka nt MS PowerPoint’i programm. Muidugi, on ka märksa erilisemaid/keerukamaid, mis nõuavad mõningast programmeerimisoskust. Sobiva tarkvara valik sõltub loodava õpiobjekti keerukusest, aga ka soovist/vajadusest siduda seda standarditega (SCORM, IEEE LOM), et hõlbustada metaandmetega ja repositooriumides kasutamist ning muidugi ka kohandatavust õpetatava sisuga ning erinevate tarkvaraplatvormidega.

Allikad:
1. Khademi, M., Haghshenas, M. & Kabir, H. (2011). A Review On Authoring Tools. In 5th International Conference on Distance Learning and Education (pp. 40-44). Loetud aadressil http://www.ipcsit.com/vol12/9-ICDLE2011E0020.pdf

Algab digiõppematerjalide kursus — ootused ja lootused

Sisseelamise juhendi lugemisel tekkinud mõtted.

Tutvusin õpijuhise, kursuseprogrammi ja ka Vikiülikooli vastava lehega. Kursus on minu jaoks oluline. Selle läbimine aitab täpsemalt aru saada, mis on sisupakettide standardid, samuti õpiobjektide ja sisupakete [NB! Eesti keeles on sõna pakett mõnevõrra teise tähendusega, kui ingl k package] omadused. Muidugi ka õppematerjalide veebipõhiste koostamisvahendite olemus. Viimastest olen veidi prooviks kasutanud myUdutut.

Kursuse sisu tundub olevat piisavalt tuumakas, oskan huvipakkuva teemana lisada vaid uue, ahjusooja õpihaldussüsteemi Dippleriga tutvumise ja kasutama õppimise.
Rühmaõe Triinu välja pakutust huvitab ka õppematerjalide kvaliteedi hindamine. Samuti, et mõnd asja (nt standardeid) rohkem puust ja punaseks ette tehtaks.

Mina ja minu eesmärk (õpileping).
Minu enesetutvustus asub siin samas blogis.

Õppida soovin — digiõppematerjalide ise loomist, nende ühilduvust erinevates keskkondades ja võimalusi/väärtust õppijale. Mis nendest millises olukorras ja millises mahus on sobiv.
Eesmärk — kasutada digiõppematerjale õpetamise töös ja olla kursis e-õppe arenguga.
Strateegia — eelkõige teha ajakavas kaasa kõik juhendaja antavad ülesanded ja tutvuda materjalidega. Samal ajal mõelda ja proovida teha esimesed õppematerjalid ka oma “päris” tegevuseks. Kasutada ära kaasõppijate kogemus, näited ja soovitused.
Vahendid/ressursid — saan kasutada kodus, ülikoolis ja töökohas olevaid IKT vahendeid. Need peaks katma kõik vajadused.
Hindamine — oma eesmärgi olen saavutanud, kui suudan ühes oma kevadsemestril õpetatavas kursuses pool katta digiõppematerjalidega. Seda saab tõendada nende esitamisega.